Juhi vaates on kodu ja panipaiga korrastamine eelkõige süsteemi, mitte „ideaalse ilu” küsimus. Müüt ütleb, et edu tähendab võimalikult palju karpe ja korve; fakt on, et edu tähendab selgeid reegleid, mida kõik pereliikmed suudavad järgida. Hästi valitud lahendused vähendavad otsimisele kuluvat aega ja hoiavad ostud sihipärasena.
Mis on toimiv organiseerimine? See on ruumile ja harjumustele kohandatud jaotus: mida hoitakse, kus hoitakse ja kui palju hoitakse. Müüt on, et kõigile sobib üks universaalne süsteem; fakt on, et köögisahtli jaotur ja garaaži riiulikast täidavad eri eesmärki ja nõuavad erinevat distsipliini.
Miks müüdid nii visalt püsivad? Sest sageli ostetakse hoiustustarvikud enne, kui on tehtud sorteerimine ja mõõtmine. Müüt: „Kui ma ostan õiged korvid, siis ruum korrastub ise.” Fakt: tarvikud võimendavad kas head või halba süsteemi—kui kategooriad pole paigas, tekib lihtsalt uus segadus.
Kuidas alustada nii, et tulemus jääks püsima? Esmalt defineeri kategooriad ja kasutussagedus: igapäevane, hooajaline, harva kasutatav. Seejärel loo „kodu” igale kategooriale ja otsusta piirid, näiteks üks riiulikast kaablitele või üks korv pesutarvikutele. Juhi soovitus on alustada ühest tsoonist korraga, et harjumus jõuaks kinnistuda.
Pesuruumis levib müüt, et hoiustamine peab olema peidetud, muidu näeb ruum „segane” välja. Fakt on, et nähtavus aitab rutiini: läbipaistvad karbid või sildistatud korvid vähendavad topeltoste ja kiirendavad pesupäeva. Pesuruumi hoiustamise ideed tasub siduda töövooga: eel-sorteerimine, pesu, kuivatus, voltimine, ära panek.
Kaablite korrastamise tarvikute puhul arvatakse tihti, et piisab ühest universaalsest „juhtmepuntra” lahendusest. Fakt: erinevad kaablid vajavad erinevat märgistust ja pikkuse kontrolli, muidu tekivad taas sõlmed ning kadunud adapterid. Praktiline on hoida kaablid tüüpide kaupa (laadijad, pikendusjuhtmed, audio/video) ja lisada lihtne tähistus, mis selgitab, millise seadmega need käivad.
Käsitöö- ja hobihoidikutes on levinud müüt, et kõik materjalid peavad olema korraga silma all, et inspiratsioon säiliks. Fakt: kui ligipääs on keeruline, langeb kasutus ja tekib ülevool; parem on jaotada tarvikud projekti või tehnikate kaupa ning hoida varud piiratud mahus. Väikeste esemete sorteerimine töötab kõige paremini siis, kui igal sahtlil või lahtril on üks selge roll, mitte „igasugu asjad”.
Riiulikastid ja korvid on tõhusad, kuid müüt on, et mida rohkem erinevaid suurusi, seda parem. Fakt: standardmõõdud lihtsustavad paigutust, varude haldust ja hilisemat ümberkorraldust. Juhi vaates tasub valida 2–3 põhimõõtu ja korrata neid üle maja, et süsteem oleks ühtne ja kulud kontrolli all.
Kingade hoiustamise lahendustes arvatakse sageli, et probleem on „liiga vähe ruumi”, kuigi tegelik probleem on „vale tsoon”. Fakt: sissepääsu esiku korrastus toimib siis, kui igapäevased jalanõud on käeulatuses ja hooajalised liiguvad mujale, näiteks kõrgemale riiulile või eraldi kasti. Töökindel reegel on üks pere liige = üks määratud ala, et jalanõud ei rända.
Garaaži ja tööriista korrastamisel levib müüt, et kõigepealt tuleb osta uus riiulisüsteem. Fakt: esmalt tuleb otsustada, millised tööriistad peavad olema kohe kättesaadavad ja millised võivad olla sügavamal hoiul, ning alles siis valida hoiustused. Toidukapi organiseerimisnõuanded järgivad sama loogikat: nähtavus ja esimesena aeguvad tooted ees, varud taga, et raiskamist vähendada.
Reisiks mõeldud pakkimiskotid tekitavad müüdi, et „need teevad kohvri automaatselt kergemaks”. Fakt: nad teevad pakkimise loetavamaks ja aitavad hoida kategooriaid eraldi, kuid kaal sõltub endiselt valikutest. Kui kodune süsteem on korras, on ka pakkimine kiirem: alus on kategooriapõhine mõtlemine, mitte viimase hetke kokku viskamine.